Поможем написать учебную работу
Если у вас возникли сложности с курсовой, контрольной, дипломной, рефератом, отчетом по практике, научно-исследовательской и любой другой работой - мы готовы помочь.
Если у вас возникли сложности с курсовой, контрольной, дипломной, рефератом, отчетом по практике, научно-исследовательской и любой другой работой - мы готовы помочь.
Füüsika praktikum nr. 7 Aulo Aasmaa
1) lo kaugus traatide kinnituspunktist O silindrini
lo = 1,48 ± 0,0005 m
2) R kaugus silindri all oleva märkosuti tipust pöörlemisteljeni O
R = 1,66 ± 0,0005 cm
3) l silindri masskeskme kaugus traatide kinnituspunktist O
l = lo + D/2 = 1,57 ± 0,0005 cm
4) kuulide massid:
M1 = 9,54 ± 0,022 g ()
M2 = 11,91 ± 0,022 g ()
Elektriliste kaalude lubatud põhiviga on 0,02g ja lugemisviga 0,01 g.
5) pendli mass:
m = 115,6 ± 0,05 g
Puujoonlaua (300 mm) lubatud põhiviga: 0,30 mm
katse nr. |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|||||
|
M1 |
M2 |
M1 |
M2 |
M1 |
M2 |
M1 |
M2 |
M1 |
M2 |
no, cm |
0,0 |
0,6 |
0,3 |
0,6 |
0,5 |
0,4 |
0,4 |
0,4 |
0,5 |
0,5 |
n, cm |
8,3 |
10,2 |
8,5 |
10,1 |
8,0 |
9,9 |
8,3 |
10,2 |
8,5 |
9,6 |
s = n - no, cm |
8,3 |
9,6 |
8,2 |
9,5 |
7,7 |
9,4 |
7,9 |
9,8 |
8,0 |
9,1 |
Arvutame nihke s1 määramisel esinenud juhusliku vea ∆s1 (väike kuul):
katse |
s, cm |
<s> - si, cm |
(<s> - si)2, cm |
1 |
8,3 |
-0,28 |
0,0784 |
2 |
8,2 |
-0,18 |
0,0324 |
3 |
7,7 |
0,32 |
0,1024 |
4 |
7,9 |
0,12 |
0,0144 |
5 |
8,0 |
0,02 |
0,0004 |
<s> = |
8,02 |
summa: |
0,2280 |
s1 = 8,02 ± 0,25 cm, usaldatavusega 0,95
Arvutame nihke s2 määramisel esinenud juhusliku vea ∆s2 (suurem kuul)
katse |
s, cm |
<s> - si, cm |
(<s> - si)2, cm |
1 |
9,6 |
-0,12 |
0,0144 |
2 |
9,5 |
-0,02 |
0,0004 |
3 |
9,4 |
0,08 |
0,0064 |
4 |
9,8 |
-0,32 |
0,1024 |
5 |
9,1 |
0,38 |
0,1444 |
<s> = |
9,48 |
summa: |
0,2680 |
s2 = 9,48 ± 0,27 cm, usaldatavusega 0,95
Arvutame kuuli kiiruse v1 (väiksem kuul)
Tähised:
V kuuli kiirus
M pendli mass
m kuuli mass
s süsteemi nihe tasakaaluasendist
R märkosuti tipu kaugus pöörlemisteljest O
g raskuskiirendus (9,81 ms2)
l süsteemi masskeskme kaugus pöörlemisteljest O
Arvutame kuuli kiiruse v2 (suurem kuul)
Tuletame valemi suuruse V põhivea ∆V arvutamiseks:
Arvutame suuruse v1 vea ∆v1:
∆v1=0,0095
Arvutame suuruse v2 vea ∆v2:
∆v2=0,0081
Väiksema kuuli kiiruseks sain: V1 = 2,49 ± 0,0095 m/s, usaldatavusega 0,95.
Suurema kuuli kiiruseks sain: V2 = 2,39 ± 0,0081 m/s, usaldatavusega 0,95.
Kõige suurem viga tekkis kahtlemata joonlaua abil nihke suuruse määramisega. Tänu korduvatele katsetele, tuli juhuslik viga nihke määramisel siiski võrdlemisi väike: 0,25 cm.