Поможем написать учебную работу
Если у вас возникли сложности с курсовой, контрольной, дипломной, рефератом, отчетом по практике, научно-исследовательской и любой другой работой - мы готовы помочь.

Предоплата всего

Подписываем
Если у вас возникли сложности с курсовой, контрольной, дипломной, рефератом, отчетом по практике, научно-исследовательской и любой другой работой - мы готовы помочь.
Предоплата всего
Подписываем
Tallinna TehnikaülikoolFüüsika kateeder |
|
Üliõpilane: Martti Toim |
Teostatud: |
Õpperühm: AAAB11 |
Kaitstud: |
Töö nr. 17 |
OT |
Keele võnkumised |
|
Töö eesmärk: Seisulainete tekitamine keelel ja nende uurimine |
Töövahendid: Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetetripaber. |
Skeem
Teoreetilised alused:
Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid
kus n on lainepikkus ja n = 1, 2, 5, ...
Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel
v =f,
võib valemi anda kujul
määrab keele omasagedused. Kõige madalam sagedus on juhul, kui n = 1 ja seda nimetatakse põhisageduseks. ülejäänud sagedused on selle täisarvkordsed. Neid nimetatakse ülemtoonideks eht harmoonilisteksristlainets levimiskiirus keeles on määratud seosega
v = kus F on keelt pingutav jõud, - keele materjali tihedus S - keele ristlõike pindala. Seega võtab valem keele omasageduate jaoks kujus
Antud töös tekitatakse keele võnkumised resonantsmeetodil. Selleks on uuritav keel asetatud nihutatava püsimagneti pooluste vahele ja tema otstele antakse heligeneraatorist G vahelduvpinge. Magneti pooluste vahel olevale keele osale, mida läbib helisageduslik vahelduvvool, mõjub perioodiliselt muutuv Ampere'i jõud. Selle jõu sagedus on võrdne vahelduvvoolu sagedusega. Kui sundiva jõu sagedus saab võrseks ühega omasagedustest , siis tekivad keelel märgatava amplituudiga võnkumised. Seejuures on vaja. et jõu mõjumiskoht ei langeks kokku sõlmega, vaid oleks võimalikult lähedal paisule.
Valemi kehtivuse kontrollimiseks on uuritava keele üks ots kinnitatud jäigalt. Teises, üle ploki pandud otsas, on alus koormiste jaoks, millega pingutataksekeelt. Seega jäävad antud katsea suuruaed , S ja l muutumatuteks ning f muutused on tingitud ainult keelt pinguta jõu F muutustest. Kuna FP= mg ja S= d2 /4 (d on
keele läbimõõt), aiis võib valemi esitada kujuls
Töö käik:
Seisulainete uurimine keelel
l = … ± … d = … ± … = … ± …
Katse nr. |
m,g |
fgen , Hz |
fn , Hz |
v , m/s |
v , m/s |
1. |
|||||
2. |
|||||
3. |
|||||
4. |
|||||
5. |
|||||
6. |
|||||
7. |
|||||
8. |
|||||
9. |
|||||
10. |
Seisulainete uurimine keelel
l = … ± … d = … ± … = … ± …
Katse nr. |
m,g |
fgen , Hz |
fn , Hz |
v , m/s |
v , m/s |
1. |
|||||
2. |
|||||
3. |
|||||
4. |
|||||
5. |
|||||
6. |
|||||
7. |
|||||
8. |
|||||
9. |
|||||
10. |
Seisulainete uurimine keelel
l = … ± … d = … ± … = … ± …
Katse nr. |
m,g |
fgen , Hz |
fn , Hz |
v , m/s |
v , m/s |
1. |
|||||
2. |
|||||
3. |
|||||
4. |
|||||
5. |
|||||
6. |
|||||
7. |
|||||
8. |
|||||
9. |
|||||
10. |
Seisulainete uurimine keelel
l = … ± … d = … ± … = … ± …
Katse nr. |
m,g |
fgen , Hz |
fn , Hz |
v , m/s |
v , m/s |
1. |
|||||
2. |
|||||
3. |
|||||
4. |
|||||
5. |
|||||
6. |
|||||
7. |
|||||
8. |
|||||
9. |
|||||
10. |